Tuderna k. Orava v. Põlvamaa
jaas@alternatura.ee    triin@alternatura.ee
5056241

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KIUDARMEERITUD SAVIKROHV

 

Kiudarmeeritud kuiv savikrohv sobib kasutamiseks siseviimistluses kuivade ruumide seinal ja laes, laia räästa korral ka välistingimustes.

Krohvi on võimalik töödelda sobival viisil, kas väga siledaks või vastupidi - krobeliseks, ja luua erinevaid plastilisi ja omapäraseid pindu. See on dekoratiivne krohv, mis sobib kodudesse, aga võimaldab ka ühiskondlikesse ruumidesse luua huvitava õhkkonna.

Omadused:

  • niiskusregulatsioonivõime
  • soojussidumisvõime

Savil on ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumisi. Seega ei vaja ruum, mille seinad on kaetud savikrohviga, lisaventilatsiooni. See muudab krohvi kasutamise eriti atraktiivseks betoonelamutes, kus kõikuv niiskusre?iim on sageli suur probleem. Savil on omadus salvestada endasse soojusenergiat. Nii püsib savikrohviga kaetud seintega ruum kauem soe kui näiteks (betoon)kiviseintega ruum.

  • konserveerib puitu

Õigustatud on savikrohvi kasutamine vanades palkhoonetes. Kes on kokku puutunud aastaid kütmata palkmajaga, see teab, kui raske on vabaneda niiskusest palkhoones. Seintele pandud savikrohv neelab puidus oleva niiskuse endasse ning peatab sellega puidu mädanemise protsessi.  

  • allergeenivaba

Savikrohvi koostis on 100% looduslik, selle valmistamisel ei ole kasutatud mingeid kemikaale . Samas on savil võime siduda õhus leiduvad veeaurus lahustunud saasteained. Seetõttu sobib savikrohv väga hästi allergiku kodusse.

  • heliisolatsioonivõime

Savikrohv summutab ruumist väljapoole kanduvaid helisid.

Koostis:

Looduslik punane savi (kuivatatud ja jahvatatud)

Hekseldatud linaluu

Kvartsliiv (kuivatatud ja sõelutud)

Krohvi tugevdamiseks lisatakse savi ja liiva segule vajalik kogus linaluu kiudu. Linaluu kiud muudab krohvi pinna tugevaks takistades pragude teket. Eriti hästi sobib telliskivipunase värviga savikrohvi kombineerida naturaalse puiduga.


Aluspind:

Savikrohvi aluspind peab olema kuiv ning tolmuvaba. Selleks sobib tellis, looduslik kivi, betoon, kergbetoon, puitlaudis, vana krohvipind, palksein. Sooja- ja heliisolatsiooni parandamiseks sobib aluspinnaks väga hästi 2-5 cm paksune pilliroomatt.

Siledamatel puitpindadel (nt hööveldatud laudis) kasutatakse krohvivõrku. Krohvi võib kasutada kõikjal, kus vesi otseselt peale ei pritsi. Materjal pakub suurepäraseid kasutusvõimalusi vanade hoonete renoveerimisel.

Krohv nakkub üsna hästi ka näiteks vanale õlivärvile, mida võib olla keeruline seinalt maha saada. Nakkumise parandamiseks tuleb õlivärviga kaetud pind liivapaberiga karestada. Kuigi see pole ilmtingimata vajalik, võib krohvimise kergendamiseks sileda pinna katta krohvivõrguga.

Uusehitistel sobib savikrohvi pilliroomatil kasutada 3 cm mineraalse soojustusvilla ja kipsplaadi asemel.

Pealispind:

Kiudarmeeritud savikrohv ei vaja tingimata pindmist töötlemist. Soovitame see siiski katta kaseiinkrundiga (koostis: kohupiim, booraks; lahjendada veega 1:5), mis muudab krohvi tolmuvabaks ning takistab üksikute liivaterade eraldumist krohvi pinnalt. Kaseiinkrundil on krohviga sarnased niiskusregulatiivsed omadused. Soovi korral võib krohvi toonida kaseiinvärviga (koostis: kohupiim, booraks, linaõli, kriit, värvimuld) tellijale sobivaks.

Materjali kulu:

Savikrohvi on võimalik tellida kuivseguna 25-50 kg või 800 kg kotiga. 1m² (10mm paksune savikrohvi kihi) krohvimiseks kulub keskmiselt 18 kg krohvi. Savikrohvi erikaal on 1,8.

Krohvi ettevalmistamine:

Kuivale krohvipulbrile lisatakse vett (ca 1:3) ning segatakse   kellu, segumasina või drelli otsa kinnitatud vispliga kuni krohv muutub ühtlaseks.

Paigaldus:

Nii käsitsi kui masinaga aluspinnale kandmiseks on tööruumides vajalik õhutemperatuur vähemalt + 5°C. Segu seinale kandmiseks kasutatakse tavalisi krohvimisvõtteid. Krohvi võib seinale kanda kelluga ning pinna saab siluda krohvilauaga. Suuremate pindade katmiseks sobib kasutada krohvipritsi. Pragude vältimiseks soovitame krohvida 0,5-1 cm kihtidena, lastes enne järgmise kihi lisamist pinnal kuivada.

Kuivamine:

           

Krohvitud pinna kuivamine sõltub ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest. Savikrohv kuivab vee aurustumisel ning seejuures ei toimu keemilisi reaktsioone (nagu nt tsement või lubikrohvi puhul). Tänu sellele on võimalik hiljem tahkunud pind niisutada ning talle uus vorm anda.

 

Säilitamine :  

           

Kuivades tingimustes on krohvipulbri säilivus piiramatu.

Hind:

Kuivsegu hind kujuneb sõltuvalt koostisest,kogusest,pakendist ja transpordist.

Krohvimine:

Iga objekti käsitletakse eraldi sõltuvalt pinna suurusest,aluspinnast,kihtide arvust,viimistlusest ja asukohast. Info telefonil 50 56 241 Jaas.

Kiudarmeeritud savikrohvi koostise on välja töötanud ökotehnoloogiate spetsialistid Marek Strandberg ja Tõnu Mauring Tartu Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. Käesoleva lehekülje info pärineb eelpoolnimetatud keskusest www.ehitus.ceet.ee, ning savikrohvi tootja paariaastasest kogemusest.

Saviehitus ei ole Eestis uus - see muutus populaarseks 1920tel-1930tel aastatel, kui toimus väga intensiivne talude ehitamine. Eriti palju püstitati savihooneid Lõuna-Eestis, kus leidus ehituseks sobiva rasvasusega savi. Põhja-Eestis kasutati rohkem kergemini kättesaadavat paasi.

Lisame sellest ajast pärit retsepte

Savikrohwiks on kõlbulik ainult hästi sitke, wägew wõi rammus sawi, segatud rohkelt lahjendawate ainetega, nagu jämeda liiwaga, hekslitega, linaluudega, loomakarvadega jt.

Krohwiks tarvitatakse

2 jagu sitket, wägewat sawi,

2 jagu jämedat liiwa,

1-1 ½ jagu leotatud heksleid, linaluid.

(Juhatused sawihoonete ehitamiseks. Põllutööministeeriumi Maakorralduse Peawalitsuse Tehnika Osakonna poolt wälja antud. Kirjastusühisus ?Agronoom" Tallinnas 1922, lk 16)

Savikrohwi seguks wõetakse harilikult 2-3 osa sawi ja liiwa niipalju, kuni see segades labida külge kinni ei hakka. Nagu eelpool seletud, on sawi ja linaluude ehk saepuru segu wäga hea sisemiste puuseinte krohvimiseks ehk lagede katteks, saab palju kuivem, soojem ja odavam kui lubja- ehk betoonkrohv.