Tuderna k. Orava v. Põlvamaa
jaas@alternatura.ee    triin@alternatura.ee
5056241

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaseiinvärvid

Kaseiin on piimas leiduv valk, mis koos leelisega moodustab väga tugeva liimi. Kohupiim koosneb peamiselt kaseiinist. Seepärast on kaseiinvärv meil tuntud ka kohupiimavärvi nime all. Värvi valmistamiseks kasutatakse lahjat kohupiima. Et kohupiim muutuks liimiks, on vaja kasutada leelist - booraksit, lupja või potast. Kõige kvaliteetsem tulemus saadakse booraksi kasutamisel. Need ained moodustavad kaseiinkliistri, millel on väga tugevad liimomadused ja mis moodustavad värvi kelme. Kaseiinvärv muutub kergemini kasutatavaks ning paindlikumaks, kui lisada sellele linaõlivärnitsat. See emulgeerub kokkupuutel leelisega ning moodustub väga tugev värvikiht, mis on vanadel laemaalingutel ja freskodel kohati säilinud üle 700 aasta. Täiteaine kriidi lisamisega saadakse naturaalne valge värv, mida võib soovi korral värvimuldadega toonida näiteks taevassiniseks, roheliseks, mustaks jne. Värv koosneb vaid naturaalsetest ainetest ning selle kasutamine on tervisele täiesti ohutu.

Koostis:

1 kg lahjat kohupiima

1,5 kg kriiti

40 g booraksit

50 ml linaõlivärnitsat

Valmistamine:

Liimiosa

Booraks lahustada klaasitäies leiges vees. Kohupiim segada 2-3 liitrises nõus booraksilahusega. Segada tuleb intensiivselt, kuni kohupiim muutub liimjaks massiks. Lisada linaõlivärnits. Segu jätta paariks tunniks seisma.

Täiteaine

Kriit segada 3 liitrises nõus külma veega pastamassiks. Segu jätta paariks tunniks seisma.

Liimiosa segada peale seismist uuesti ning vajadusel kurnata. Segada kriidimassiga. Algselt paksud liimi-ja täiteained muutuvad kokku segades vedelamaks. Valmis värv on valge tooniga ning selle kogus on ligikaudu 3 liitrit.

Värvi toonimiseks võtta väike kogus sooja vett, milles lahustada värvimuld. Seejärel lisada värviline vedelik valgele värvile ning segada.

Valmis värv säilib külmikus nädala. Värvitud pind kuivab kiiresti, kuid tugev sarvkivi kiht tekib alles kuude jooksul. Seda saab puhastada seebivee ja niiske lapiga.   

(allikas Toomas Aasmaa http://ats.riik.ee/amphora/home/tartumaa/okoloogiliste_tehnoloogiate_keskus/Okoehitus/Okoloogilistest_varvidest.htm)